Kolm peamist punkti terminoloogia kinnitamise kohta ning tõlgitud teksti lõppkontrolli kohta

a. Tõlkijate nartsissism ja tehnikute „tänu taevale, et ma seda nägin“
Tehnikute nartsissism (vahepeal seoses tekstide toimetamisega) ei ole vähem ohtlik kui tõlkide üldtuntud nartsissism. Tavaliselt vaiksed ja oma ridade ja sõnaraamatute taha peituvad tõlgid võivad sattuda tõsisesse raevu, kui keegi julgeb küsimusi esitada tõlgitud fraasi kohta. Te võite arvata, et mittemiski maailmas ei ole riiukam kui keeltemaailm oma subjektiivse perfektsuse. Kogemused on õpetanud, et alustada tuleb sõnaraamatute kinnitamisest. Tihtipeale kasutavad tehnikud/toimetajad ka oma positsiooni eputamiseks "tänu taevale, et ma seda nägin" saavutamaks võitu vaeste tõlkide üle, kes on professionaalselt üpriski kaitsetud.

b. Tehnikud kes muutuvad paratamatult reklaamtekstide kirjutajateks
Võib-olla jääbki meid üllatama tehnikute/toimetajate komme rohkem sekkuda stiili kui terminoloogia osas. Kui nende spetsiifiliseks ülesandeks on sõnavara kinnitamine ning kontrollida tehnilist terminoloogiat, hakkavad nad pigem tõlgi teksti ümber kirjutama. Ning tehnikud on paraku tihtipeale kehvad reklaamtekstide kirjutajad.

c. Autori parandused ilma seda eelnevalt mainimata või sellest teadmata: hoiduge!
Mis kõige hullem, originaalteksti viiakse muudatusi sisse ilma, et klient sellest teada saaks (Peakontori reklaamtekstide autorid). Mõnikord „parandavad“ tehnikud-toimetajad teksti küll ülla eesmärgi nimel, kuid kuna nad ei „märka“ seda siis teevad nad seda ilma kellelegi teavitamata. Kliendi toimetajad kes parimal juhul sihtkeelt ei valda satuvad paranduste laviini alla ning asuvad kõiges kahtlevale seisukohale: ei usaldata oma tehnikuid/toimetajaid, ja mis kõige halvem, isegi mitte tõlke!