Services
Tõlke aktsepteeritavuse põhimõte
Vajutage raamatul ja laadige see tasuta alla PDF formaadis või vajutage inglise, prantsuse või hispaania keele viitel vastava keele saamiseks.
Teksti on alati võimalik parandada (samas ka halvendada), seega, mis on objektiivsed kriteeriumid mille põhjal hinnata tõlke kvaliteeti ja selle aktsepteeritavust?
Loomulikult saab siinkohal rääkida vaid niinimetatud pragmaatilistest tekstidest (ärilised, tehnilised ja reklaamtekstid). Lüürika ja proosa jaoks kehtivad loomulikult hoopis teistsugused kriteeriumid. See hõlmab parameetreid mis on märgatavalt keerukamad kui meie raamatus „Tõlkimine, adaptsioon ja mitmekeelne kirjastamine“ esitatud. Allpool on ära toodud kriteeriumid ainult tüüpiliste "tööstuslike ja ettevõttesiseste" tekstide hindamiseks. Need kuus hindamiskriteeriumit aitavad toetada ja vajadusel õigustada mistahes kriitikat mis on suunatud tõlke hindamisele või vaidlustamisele.
Vaieldavuse tase
1. Õigekiri
Õigekirja puhul on erinevate võimalike hinnangute arv väga väike või pole neid üldse.
2. Süntaks
Ka süntaksi puhul on erinevate hinnangute tekkimine üpriski piiratud.
3. Semantiline sidusus
Semantilist ehitust on võimalik juba üpriski laialdaselt hinnata (metafoorid, fraasid, tõlkerohkus jne.).
4. Terminoloogiline sobivus ja täpsus
Tehnolekti terminoloogiline sobivus ja täpsus tõlgitud tekstis sõltuvad suuresti olemasolevatest kinnitatud sõnaraamatutest (vaieldavus suureneb)
5. Geograafilise või sotsiaalse stiili rekonstrueerimine
Geograafiliste stiilide erinevused sõltuvad asukohast, ajast ja sotsiaalsetest klassidest, seega on erinevate hinnangute hulk ülioluline.
6. Tõlke stilistiline või idiolektiline kvaliteet
Tõlke lõpliku stilistilise või idiolektilise kvaliteedi üle võibki vaidlema jääda: isegi Proustil ja Joycel oli palju probleeme trükki jõudmisega.
Vaadake tabelit
Tehke kõik endast olenev lõppteksti suurepärase kvaliteedi tagamiseks
Õigekiri (võrdlemisi alati objektiivne lingvistiline kriteerium).
Süntaks (nagu õigekirigi peab süntaks kinni pidama määratud grammatikareeglitest).
Semantiline sidusus (tähenduse täielik rekonstrueerimine ilma puudujääkideta ja liialdusteta: hindamise võimalused laienevad kuna tekivad muuseas "tõlgitavuse" probleemid).
Terminoloogia (sõnavara olulisus ja täpsus on seotud kindlate kasutatavate tehnolektidega ning nende eelneva kinnitamisega; idiomaatiliste väljendite ja tehniliste sõnaraamatute koostamine).
Geograafiline ja sotsioloogiline stiil (lugeja keel ning geograafiline sihtturg peavad olema eelnevalt paika pandud, eriti sotsiaalmajandusliku side puhul).
Stilistiline kvaliteet (keele selgus ja ilus, mis sõltub algkeele stiilist ning kindla idiolekti eripärasustest: maksimaalselt subjektiivne hinnang).
Tundub ilmselgena, et mida kaugemale liikuda õigekirja kriteeriumist, siis seda subjektiivsemaks muutub ka hinnangu andmine. Seega langeb tõlke kvaliteet mis ei lange eelnevalt toodud kategooriate alla 'üldise kriitika' hulka, mis on üldiselt aga vastuvõtmatu ("’tekst on halvasti tõlgitud“, „see on sõnasõnaline tõlge“, „tõlk ei ole kohalik“, jne.).
Vajutage raamatul ja laadige see tasuta alla PDF formaadis või vajutage inglise, prantsuse või hispaania keele viitel vastava keele saamiseks.
Teksti on alati võimalik parandada (samas ka halvendada), seega, mis on objektiivsed kriteeriumid mille põhjal hinnata tõlke kvaliteeti ja selle aktsepteeritavust?
Loomulikult saab siinkohal rääkida vaid niinimetatud pragmaatilistest tekstidest (ärilised, tehnilised ja reklaamtekstid). Lüürika ja proosa jaoks kehtivad loomulikult hoopis teistsugused kriteeriumid. See hõlmab parameetreid mis on märgatavalt keerukamad kui meie raamatus „Tõlkimine, adaptsioon ja mitmekeelne kirjastamine“ esitatud. Allpool on ära toodud kriteeriumid ainult tüüpiliste "tööstuslike ja ettevõttesiseste" tekstide hindamiseks. Need kuus hindamiskriteeriumit aitavad toetada ja vajadusel õigustada mistahes kriitikat mis on suunatud tõlke hindamisele või vaidlustamisele.
Tõlgitud tekstide lingvistilise hindamise kriteeriumid
Vaieldavuse tase
1. Õigekiri
Õigekirja puhul on erinevate võimalike hinnangute arv väga väike või pole neid üldse.
2. Süntaks
Ka süntaksi puhul on erinevate hinnangute tekkimine üpriski piiratud.
3. Semantiline sidusus
Semantilist ehitust on võimalik juba üpriski laialdaselt hinnata (metafoorid, fraasid, tõlkerohkus jne.).
4. Terminoloogiline sobivus ja täpsus
Tehnolekti terminoloogiline sobivus ja täpsus tõlgitud tekstis sõltuvad suuresti olemasolevatest kinnitatud sõnaraamatutest (vaieldavus suureneb)
5. Geograafilise või sotsiaalse stiili rekonstrueerimine
Geograafiliste stiilide erinevused sõltuvad asukohast, ajast ja sotsiaalsetest klassidest, seega on erinevate hinnangute hulk ülioluline.
6. Tõlke stilistiline või idiolektiline kvaliteet
Tõlke lõpliku stilistilise või idiolektilise kvaliteedi üle võibki vaidlema jääda: isegi Proustil ja Joycel oli palju probleeme trükki jõudmisega.
Vaadake tabelit
Tehke kõik endast olenev lõppteksti suurepärase kvaliteedi tagamiseks
Õigekiri (võrdlemisi alati objektiivne lingvistiline kriteerium).
Süntaks (nagu õigekirigi peab süntaks kinni pidama määratud grammatikareeglitest).
Semantiline sidusus (tähenduse täielik rekonstrueerimine ilma puudujääkideta ja liialdusteta: hindamise võimalused laienevad kuna tekivad muuseas "tõlgitavuse" probleemid).
Terminoloogia (sõnavara olulisus ja täpsus on seotud kindlate kasutatavate tehnolektidega ning nende eelneva kinnitamisega; idiomaatiliste väljendite ja tehniliste sõnaraamatute koostamine).
Geograafiline ja sotsioloogiline stiil (lugeja keel ning geograafiline sihtturg peavad olema eelnevalt paika pandud, eriti sotsiaalmajandusliku side puhul).
Stilistiline kvaliteet (keele selgus ja ilus, mis sõltub algkeele stiilist ning kindla idiolekti eripärasustest: maksimaalselt subjektiivne hinnang).
Tundub ilmselgena, et mida kaugemale liikuda õigekirja kriteeriumist, siis seda subjektiivsemaks muutub ka hinnangu andmine. Seega langeb tõlke kvaliteet mis ei lange eelnevalt toodud kategooriate alla 'üldise kriitika' hulka, mis on üldiselt aga vastuvõtmatu ("’tekst on halvasti tõlgitud“, „see on sõnasõnaline tõlge“, „tõlk ei ole kohalik“, jne.).
){kind=link}