Sünteetiline ja erinev tõlkimine
Järeltõlge võimaldab kõne tõlkida teise koolde kohe, kui kõneleja on lause või lõiguga lõpetanud.
Kui sünkroontõlge leiab aset samaaegselt ning sama perioodi jooksul mis kõnegi, siis järeltõlke teostamine nõuab veel lisaks aega alates ühest kümnendikust kuni kolme neljandikuni algajast, viimast nimetatakse siis terviklikuks järeltõlkeks.
Samal ajal kui kõneleja esineb, teeb tõlkija märkmeid ja lühendab materjali vastavalt taandamisastmele, - enamasti 1/5 ja 1/2 vahel – mis on eelnevalt tööperioodi juhi poolt paika pandud.
Enamasti, kui on üle kahe töökeele, siis tuleks tagada kas sünkroon- või järeltõlke olemasolu. Viimasel juhul tõlgitakse kogu materjal ruumis endas, mitte boksides. Kuigi on üldiselt teada, et järeltõlge tagab enamasti tõlgitud materjali suurema selguse (tõlkija eemaldab kõneleja kõhklused, vahelaused, ning tahtmatud kordused, nagu ka lühendab tavapäraseid viisakusi), peaks kõneleja siiski tagama, et tema kõne on võimalikult selge struktuuriga: tõlgitud kõne kvaliteet, lisaks tõlgitud kõne semantilisele, emotsionaalsele ja sõnalisele kvaliteedile, ainult võidab sellest.