Eurologose strateegia ja selle rahvusvahelised turud
Oluline on kunstlikult kirjeldada põhimõtet ja seisukohta, millel baseerub Eurologos Grupi tegevus. Need rajavad olulise baasi, ning samas ka rahvusvahelise organisatsiooni olemuse.

Transnatsionaalsus ei ole valik, see on vajadus
Eurologose rahvusvaheline organisatsioon ei vaja ainult turundust. Seda võib isegi nimetada Eurologose põhimõtte teisejärguliseks punktiks, mis tegelikult töötati välja kuna vajati põhimõtet ettevõttele, mis pakub tõlketeenuseid mitmetes keeltes, tegeleb tarkvara ja multimeedia lokaliseerimisega, panustab globaalsetele kommunikatsiooniteenustele jne.
See vajadus, mis tulenes mitmekeelsete teenuste pakkumisest, vajas kontorite rahvusvaheliseks muutmist nii, et iga kontor vastutas sihtkeele, emakeele, tootmise eest riigis, kus asub kontor. Selles võtmes on võimalik rääkida kindlast geograafilisest stiilist, mida kasutatakse kindlas geograafilises piirkonnas (näiteks portugali keel Portugalis, mitte Brasiilias, Kastiili hispaania keel, mitte Ladina-Ameerika hispaania keel).
Juba üle 50 aasta on suured tõlketeadlased järjepidevalt väitnud, et keelelist kvaliteeti suudavad tagada ainult emakeelsed tõlgid, kes elavad sihtkeele maal. Kinnitust on leidnud ka fakt, et tõlgid, toimetajad ja lokaliseerijad teevad tihtipeale sõnavaralisi ja fraseoloogilisi vigu lingua franca tõttu pea iga päev. Loomulikult kehtib eelnev väide nn. „pragmaatiliste“ mitmekeelsete teenuste kohta, ehk siis äri, tehniliste ja reklaamtekstide kohta. Ja Eurologos sobib täpselt sellesse valdkonda. Lühidalt, keeled, nende geograafilised eripärad ja kvaliteet on konkurentsivõimelisuse saavutamise ja kommunikatsiooni efektiivsuse jaoks üliolulised.
Mitmekeelsete teenuste turg kasvab pidevalt. Selle kvaliteedi tagamine aitab saavutada edu erinevatel turgudel, mida iseloomustab tõsiasi, et nõudlus on väiksem kui pakkumine.

Kas on võimalik pakkuda kvaliteetset mitmekeelset toodet ainult ühest kontorist?
Turgude võrdlemine keeleettevõtete mõttes näitab, et üle 99% (!) mitmekeelsetest ettevõtetest tegutsevad ainult ühes riigis. Need tihtipeale väikesed lokaalsed ettevõtted võivad väita, et nad suudavad klientidele ja huvilistele pakkuda keeli, milles nad ei suuda ei lugeda ega kirjutada. Seega nad ei tea, kuidas korrektselt tegutseda. Eeldades, et keeleline kvaliteet, nagu igasugune kvaliteet, põhineb klassikalisel „kontroll-tegu, korrigeerimine-kinnitamine“ protsessil, ei ole need lokaalsed ettevõtted oma struktuuri tõttu pakkuda klientidele lubatud kvaliteeti. Ainus keel või ainsad keeled, mida need ettevõtted saavad hästi pakkuda on keel või keeled, mida räägitakse ettevõtte kodumaal.
Ei ole üllatav, et neid niinimetatud „mitmekeelseid" teenuseid pakkuvad ettevõtteid nimetatakse ärikeeles „postkastideks“: ettevõtted, mis on rahul klientidele pakkuma teenust kus puudub keeleline kontroll ning vastuvõetud tekstid lihtsalt saadetakse edasi vabakutselistele või teistele büroodele, mis on pigem kaasosalised, mitte võistlejad. Kliendid loomulikult ei tea sellest midagi, ja konkurents pigem toidab nende tõlkealast ignorantsust, mitte ei aita selle vastu võidelda. Veelgi enam, kliendid ei tunne end süüdi, kuna neid ei ole võimalik süüdistada puudulike teadmiste eest valdkonnas, millele nad ei ole spetsialiseerunud.

Liialdavate reklaamide lõpp ning mitmekeelsete teenuste turgude huvi
Kõik need „postkast“ ettevõtted elavad sisuliselt liialdavate reklaamide kulul: liialdatakse lubadustega, samas kui puuduvad reaalsed võimalused kvaliteedi tagamiseks ja kontrollimiseks.
Veelgi enam, kuna kontoreid on sama palju kui idioome või erinevaid stiile, siis hinnad ei ole kõrgemad kui lokaalsetel büroodel. Enamasti on Eurologos suuteline pakkuma kõige odavamat hinda: toodang sihtkeele riigis (odavam) võib isegi lubada siduda ja ühendada kvaliteedi ja soodsa hinna, mis on tänapäeval väga haruldane.

Glokalism võltsi globaalsuse/lokaalsuse alternatiivi asemel
Kuigi Eurologos avastas selle põhimõtte mõnes mõttes tahtmatult ajendatuna tõsisest murest turuga silmitsi seismise ees, sai põhimõttest grupi jaoks võtmesõna „glokalism“. Termin ise pandi 90ndatel aastatel alguses paika Kalifornias kahe väga erineva maailma - globaalse ja kohaliku - ristumise ja vastuolulisuse tõttu. See on ju võimatu, et midagi on globaalne, kuid samas ka lokaalne.
Eurologosele koitis aga koheselt analoogne põhimõte: rahvusvahelises ettevõttes saab edu aluseks olla "glokaanle" organisatsioon. Kontor iga keele või geograaafilise kultuuri kohta praeguste ja tulevaste klientide jaoks!
Uudis levis kiiresti ja veebruariks 2006 oli Internetis 170 000 korda otsitud sõna glokalism, ja seda veel seitsmes keeles.