Kas tõlkijad ei suuda mõelda?
Majandusliidrina tunnustatud ettevõte on kohustatud avaldama uurimusi oma sektori professionaalse kultuuri kohta.
Just seetõttu on Eurologose juhid leidnud aega mitmete raamatute kirjutamiseks ja avaldamiseks.
Professionaalse oskusteabe arengule mis tahes valdkonnas eelneb või sellega kaasneb alati raamatute väljaandmine.
Sektori professionaalne bibliograafia kujutab endast seega täiendust kogu sama sektori teaduslikele ja tehnoloogilistele (loogilis-tehnilistele) teadmistele. Need paiknevad peamiselt kahes nišis: alusuuringud ja nn rakendusuuringud.
Eurologose kirjutatud raamatud kujutavad endast täiendusi rakenduslikele professionaalsetele uuringutele, mida võib nimetada sektoris kõige vähem arenenuks ning mis ühendavad teoreetilise eksperimentaalse ja praktilisega.
Tõepoolest, kui lingvistika ja tüpograafia alusuuringud on väga rikkalikud ja arenenud (peamiselt tänu paljude ülikoolide professoritele!), siis rakendusuurimuslikud tööd tunduvad olevat pettumust tekitavalt tagasihoidlikud, eriti kvantitatiivsest seisukohast. Kahjuks tuleb märkida nende raamatute (mida peaks kirjutama keeleteenuseid osutavate firmade personal) peaaegu täielikku puudumist.
See asjaolu illustreerib kõnekalt teatud primitivismi, mis endiselt meie tegevussektoreid mõjutab.
Eurologose juhid on püüdnud alates 90ndate algusest täita seda kultuurilist tühimikku, mis on väga piinlik ameti jaoks, mida süüdistatakse mõnikord tigedalt paradoksaalses mõtlemisvõime puudumises.

See bibliograafia sisaldab põhiviiteid, mis on võetud kolme EUROLOGOS Grupi juhi kirjutatud raamatust "Translation, Adaption and Multilingual Editing", TCG Editions, Brüssel, teine trükk, 1998.